Unistuste laupäev

Usun, et täna oli küll Mia unistuste laupäev. Hommikul läksin suuskade ja koertega Stromkale, suusatasime mööda merejääd Kakumäeni ja tagasi ning seejärel tegime veel ringi metsas suusarajal. Oli küll pisut tuuline, aga see-eest polnud kuigi külm ja päikegi tuli välja. Paraku selgus aga kodu tagasi jõudes, et korteri võtmeid paraku meil enam kaasas ei ole. Mis muud kui tagasi ja sama ringi uuesti läbima. Püüdsin mõelda, mis kohtades ma midagi taskust võtsin ja sellest oligi abi. Koerte ranna ligidal, kus kohtusime anomaalse jack russeliga ja seetõttu Setut rihmastasin, võtmed merejääl vedelesidki.
Ent mis selles russelis siis nii anomaalset oli- märkasin, et juba eemalt, et jalutajal on kaasas loom, kes orava kiirusega sööstab puu otsa, lausa puu latva võiks öelda, vähemalt 4 meetri kõrgusele. Puu oli küll pisut maa poole kaldu vormitud meretuulte mõjul, aga sellele vaatamata oli see täiesti vapustav vaatepilt.
Kahjuks ei saanud me koos Setuga minna seltskondlikku vestlust arendama orav-koera peremees-inimesega. Võtmete vahejuhtumi tõttu veetsime sportliku tegevusega aega peaaegu 2 tundi, mille vastu koertel ega mul endalgi loomulikult midagi polnud.
Pealelõunal tegime Miaga väikse trenni slaalomi ja poomi teemal, ühtlasi oli võimalik harjutada koos uute koerte ja inimestega, kuna seltskond oli pisut erinev sellest, kellega me igapäevastes trennides kokku puutume. Ja peale trenni veel üks tunnine jalutuskäik Mõigu kanali ääres koos sõber Borkaga ja väärika vanaproua Freyaga- mida veel võiks üks koerahing tahta. Ainult väikest tubast õhtust SK trenni, aga selle korraldame veel ka ära :-)
Pilt pärineb möödunud nädalavahetuselt, mis läks täiesti rappa- Pääsküla rappa nimelt.