Mia Riias

Sai endaga kõvasti võideldud, kas Riiga sõita või mitte, kuna aga lisaboonuseks oli A0 kaks hüpperada, siis sai end siiski kirja pandud. Miale Riia võistluspaik ei meeldinud kohe algusest saadik, arvan teadvat ka põhjust, milleks üks väga napakas vahejuhtum Tako halli juures. Ühel õhtul läksin vetsu ja Mia ootas mind flexi otsas väljas- samal hetkel hakati kõrval olevas kuuris midagi kolistama, mille peale Mia ehmus ja kuna ta oli rihma otsas, ei saanud ta ka kolinast eemalduda, paraku töömeestele valmistas koera kimbatus nalja ja nende vali naer ilmselt ehmatas koera veelgi rohkem. Siis ei osanud ma sellele vahejuhtumile suuremat tähelepanu pöörata.  Nüüd aga oli Riia mõnusal metsas asuval agilityplatsil täpselt samasugune sinine vets, nagu Mia seda nägi, lukustus t akohe. Kõrval asuval platsil  harjutustõkete juures oli olukord päris normaalne, aga paraku starti minnes käitus Mia nagu kuutõbine, ei suutnud kontsentreeruda ja hõljus lihtsalt platsil ringi. Nii hullult pole ta veel mitte kusagil võistlusplatsil kartnud.

Kahe raja vahepeal üritasin  Miat tema letargiast välja tuua, kuid siiski otsustasin jooksust loouda ja ehk peale võistluse lõppu paar tunnelit proovida. Rada ma ka seetõttu ei õppinud.

Enne teise jooksu starti tundus Mia järsku üllatavalt kontaktne, läksime platsile ja tegime ära! Korra pidin küll koera laiaks astuma, sest ma polnud ju üldse mõelnud sellele, kuidas juhtida, kas kohtunik ka vea andis selle eest, ma ei tea, sest tulemusi pole veel kusagilt avastanud.

Kolmandal katsel õnnestu selle raja video üles laadida.
Hõreda konkurentsi tõttu platseerusime kahe jooksu kokkuvõttes kolmandaks ja teenisime karika ning toidukoti. Alustasime kohe Riias sotsialiseerumist peldikuga süües selle ukse taga koos ära kodust kaasa võetud võileivad :-)

Pärnu trip

Sedapuhku startisime Pärnusse juba päev varem, sest sihikul oli Valgeranna seikluspark. Samal ajal kui  inimlaps turnis mööda puulatvu, tegelesin mina koerte jalutamisega. Ja kuna pargis oli piisavalt elavas meeleolus napsiseid lärmakaid kaaskodanikke, avanes ka hea võimalus Mia sotsialiseerumiseks, mis lõpus oli sedavõrd edukas, et üks napsine loomasõber sai lausa Miat viimase nõusolekul silitada.Pargi kõrval sai isegi pisut sõnakuulelikkust tehtud. Telgipüstitamiskoha otsingud olid päris vaevalised, Valgeranna seltskond oli väga lärmakas, Reiu rand oli aga lootusetult lagastatud, inimloom on ikka üks jube loom, autoga sõidab randa, aga oma läbujääke ei saa pärast kaasa võetud! Seega laekusime varakult Tammiste võistlusplatsile, kusagil pole ju öeldud, et ei võiks kohal olla ca 14 tundi enne võistluse algust. Püstitasime ühe telgi endale ja teise koertele, läbisime Tammiste matkaraja ja läksime varakult magama.

Laupäevane A0 võistlus oli nagu meile loodud, kaks hüpperada, mis olid ses mõttes toredad, et ei olnud kunstlikult lihtsad nagu A0-le tavaliselt tehakse. Mia meeleolu oli tunduvalt lõbusam kui näiteks Tartus, ka mängimine õnnestus platsil ja see lubas loota, et Mia ka joosta viitsib. Esimene start oli siiski üsna vaoshoitud ja pealegi tekitasin ma disklaffi kohe algul saates koera valesse tunneliauku. Ei tahtnud valssida ja lootsin, et õnnestub nii nagu trennis koer tagantlõikamisega tunnelisse saata, ilmselt tulin aga ise liialt lähedale ja seega surusin Mia tagumisse tunneliauku. Videot sellest jooksust pole kommunikatsioonihäire tõttu.

Teine rada õnnestus puhtalt läbida, kiirus oli küll 4,75 m/s, aga siiski ei olnud see täiskiirusel joostud.

Kahe raja kokkuvõttes seega neljas ehk viimane koht :-)

Pühapäev oli üks tore pikk hängimise päev, Tammiste matkarajal sai käidud kokku 3 korda ja igakord ka ujutud, vesi jões oli ülimõnus.

Tartu tunnelid

Kahjuks tuleb tunnistada, et sellel võistlusel Mia hoogu sisse ei saanudki, mispärast see nii oli, ei oska kahtlustada muud kui seda, et näitusemelu tundus ilmselt Miale liialt kahtlane, et minust eemalduda ja ennastunustavalt joosta. Samas SK harjutused näituseplatsil sujusid päris kenasti. Kaks puhast rada andsid meile küll kokkuvõttes 10.koha, kuid ausalt öeldes ma oleksin eelistanud kiiret disklaffi sellele tunnelist tunnelisse lonkimisele, vahepeal tuli juba tunne, et olen raja sassi ajanud ja mõne ringi rohkem jooksnud.