Meie kuts saab täna 8 kuud vanaks, kiiresti ikka möödub see tore kutsikaiga.
Eile hängisime Veskimetsas agility meistrikatel, nagu kõrvalolevalt pildilt võib näha oli meil ka au kohata Liviat fotoaparaadiga :-) Lisaks paljudele toredatele vorstiga inimestele kohtasime ka üht sinisilmset kaunist karjakoera.
Meie viimase aja suurim saavutus on see, et Mia toob visatud mänguasja tagasi, et koos minuga mängida. Samuti oleme avastanud lendava taldriku võlud, taldriku järgi joostes on Mial umbes sama nägu peas, mis lambaid karjatades s.t ümbritseva maailma võimalikud ohud on täiesti unustatud. Nüüd pean külla ise harjutama hoolega taldriku viskamist, et seda suuta õigesse kohta suunata. Muuhulgas- meil hakkab välja tulema ka mäng kohtades, kus on palju häirijaid.
Eilsest päevast oli jäänud mul esikusse trennikott, mis on koertele püha asi ja staatuse sümbol. Märkasin, kuidas Mia takistas Setu teed trennikottini, pani oma kaela Setu kaelale ja seisis tal niikaua tee peal ees, kuni Setu otsustas, et hea küll, ta siis siis suundub pigem elutuppa. Niipalju siis kangetest terjeritest- eelkõige tuleb ju ikka dzentelemiks jääda.
Heihei!
ReplyDeleteNägin pyrtsipalstalt, et olite nädalavahetusel suurel näitusel käinud. Kuidas lambakoeral läks, peale selle, et tal ilusad valged hambad on :)? http://fotoalbum.ee/photos/BGSofi/70432455/