Sunday, February 27, 2011

Jooksev koer


Mia on juba mõnda aega puistanud sõnumeid lähenevast jooksuajast ja 2 nädalat tagasi jõudis see siis ka pärale. Jäi tegemata meie debüüt Tako võistlustel A0 hüpperajal, mis iseenest mingi kaotus küll ei olnud, Mia ei ole kindlasti veel valmis võistlema. Kuna meile aga kõige raskem on keskendumine häirijate juuresolekul, siis treeningu mõttes oleks siiski tahtnud proovida. Mia eelmisel jooksuajal ähvardasid naabrid Mupo kohale kutsuda, seekord õnnestus suuremat kisa vältida, Setu käis tööl kaasas ja öösiti magas minu kõrval, nii et suurem lärm jäi sündimata.
Mia trennipaus langes nendele ülikülmadele nädalatele, mille üle on ainult hea meel. Kui kodust välja trenni ei saa, siis tuleb kodus koerale tegevust pakkuda. Laenasin kutsikaaediku, et tegeleda tagurpidi kaheksa õpetamisega, aedik on ikka vägagi tänuväärne abivahend, edusammud ei lasknud end kaua oodata. Nüüd ei tohi vaid loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ikka päris kaheksateni ka välja jõuda.
Järgimisel nädalal arvatavasti saame juba päris trennides osaleda, sest Mia jooksuaeg hakkab nüüd vaibuma, Setu-onuga sai juba isegi koos jalutamas käidud.