A0 Forever :)

Tako võistlused

Ei oskagi kuidagi hinnata seekordset etteastet, võistluseelne nädal oli väga pingeline, trenni teha ei saanud, kuna olin mitu päeva Eestist ära. Ja eks nende oma korraldatud võistlustega juba on nii, et oma iskilikele sooritustele eriti mõelda ei jõua. Laupäevaste hüpperadadega võis peaaegu rahule jääda, esimesel rajal saime tõrke tänu minu juhmakale juhtimisele, Mia siiski hoidis end tagasi, ka kuulsin paari haugatust, mis tulevad siis kui ta oma teada midagi kahtlast on märganud.

Teisel rajal tegis stardi koos koeraga ja tõepoolest see asi toimib, Mial oli kohe hoopis teine minek ja ka endal tuli tunne peale, et see on juba päris agility moodi. Ei ole küll täpselt arvet pidanud, aga mulle tundub, et esmakordselt alistasime maagilise 5m/s piiri. Mitte et see miskit erilist oleks, A0 kiireid radu peaks kiire agility koera alge läbima sinna 6 m/s ligidale.

Perenaise ameti tõttu tuli Mial veeta terve pikk päev hallis puuris, õnneks oli ka piisavalt hetki, kus saime oma igikestva sotsialiseerumisüritusega tegeleda, võrdlemisi edukalt muide.

Pühapäevane päev meil aga nii hästi ei läinud. Esimesel rajal võtsin südame rindu ja jätsin Mia starti ootama, tegelikult olid ideaalsed tingimused stardi katsetamiseks, ei mingeid häirijaid selja taga. Paraku Mia aga püsima ei jäänud ja jõudis ka ninaga tunnelit puudutada, mistõttu me diskvalli kätte saime.

Järgnev rada oli ka selline kõhklev, kas A kontakt oli või mitte, ei oska video järgi öelda, poom oli aga üle hüpatud.

Teine rada oli veel hullem, ehkki õnnestus teha start koos koeraga, hangus Mia poomil täiesti, kohtunik Harri on suur mees ja eriti kahtlane on mees, kes poomi kaasa jookseb. Tulemuseks oli meil küll puhas rada, aga mingit rahulolu sellega pole. Miat häiris sedavõrd kohtunik, et joosta normaalset ei saanudki. Video pealt see küll nii hästi välja ei paistagi, aga ise panin küll tähele, kuidas Mia ümbrust jälgis.

Tulemusteks oli siis esimesel päeval esimene (5kp.+0) ja teisel päeval neljas koht ( dsq+ 0)
Nüüd algab huvitav periood, kus igal nädalavahetusel agilty sündmus tulemas. Ühtepidi tahaks juba teha radu, mis sisaldaksid ka slaalomit ja kiike, kuid samas ikka pole ju mõtet minna A1 ebakindla koeraga, nii et jätkame A0-s ja vaatame, kuidas võõrad platsid meile sobivad.

Tunnelite Karikasarja I etapp

2012 aasta Tunnelite Karikasari Eesti MM meeskonna toetuseks koosneb esmakordselt kuuest etapist ja tunnelivõistluse geograafia laienenud Viljandisse ja Saaremaale, mis kõik on lihtsalt suurepärane!  
Miale on see teine tunnelite karikasarja hooaeg, aga no mis teha, kui koera jooksma saamiseks kulub aastaid, siis tuleb need aastad selleks võtta. Täna tundus, et vähemalt oma koduhallis võib Mia juba jalad kõhu alt välja lükata küll. Sugugi mitte täiskiirusel, aga siiski jooksusammul õnnestus esimene rada puhtalt läbida. Mini- midi klassis andis see meile neljanda aja. Kindlasti Mia aeglustas raja selles kohas, kus seisid ajamõõtjad, aga muus osas tuli enam vähem kõik välja. Rahul ei ole ma aga sellega, et üritasin koera kogu aeg kontrollida ja jooksin end tunneli otstesse kinni.
Teine rajaga olen rohkem rahul, ehkki me saime diskvalli juba neljandas tunnelis, unustasin millisekundiks raja ja see maksis karmilt kätte, Mia lipsas valesse tunnelisse, peale katkestust raja lõpuosa läks hästi, saime kiire diskvalli, millest mitu aega olen unistanud :D
Arvestades esimest aprilli, et sellisel päeval vast kõike väga tõsiselt ei võeta, olin julgenud registreerida maksiklassi ka autsaider Spoti, loomulikult pole me veel valmis jooksma ka mitte tunneleid, tulemus vastas igati ootustele, esimesel rajal kahe tõrkega aeg kirja, teisel rajal diskvall. Aga siiski oli tore, et peale vussi läinud algust saime mõlemal rajal koostöö lõpuks käima.