Sunday, April 25, 2010

Kiire, kiire, kiire!

Meie elu kulgeb nagu kiirrongiga- käime kutsikakoolis (varsti lõpetame), alustasime sõnakuulelikkusega ja mõneti üllatuslikult maandusime ka näitusekoolitusse. Meil polnud plaani üldse kutsikaklassi näitustele minna, aga minnes Miat EKL registrisse kandma, selgus, et saab veel suht inimliku hinnaga kutsikat registreerida Eesti Võitja näitusele. Saigi Mia näitusele kirja pandud ja nüüd ei jää muud üle kui õppida kaunisti kõndima ja seisma ning mis kõige raskem, taluma võõra inimese käsi. Vähemalt on meil nüüd siht silme ees.
Mia põhialaks peaks ju saama agility, aga just sellega oleme tegelenud suht vähe. Mia käib küll tihti hallis kaasas, aga rohkem lustime seal niisama, ühtlasi teeme erinevaid juhtimisvõtteid läbi mängu. Ja tunnelite jooksmine meeldib Miale ka hirmsasti. Väike progress on olnud ka mänguasja tagasitooomisega- juhtub, et Mia toob rebimise mänguasja vähemalt pisutki minu poole ja saab siis preemiaks uue mängu.
Kaalu on Mial 8 kilo ja turjakõrgus on nüüdseks 40 cm, endiselt usun optimistlikult, et ta siiski midi koeraks jääb.

Tuesday, April 20, 2010

Ahvike Mia

Tuleb tõdeda, et meie kodus on nüüdseks esiku mütsiriiul ja ülemised köögikapid need kohad, kuhu Mia osavad käpad ( nii osavad, et tahaks nende kohta kohe käed öelda) ei ulata. Ülimale osavusele lisandub ka igasugune moraali puudumine- kui ma tunnen söögilõhna, siis peab see saama minu suhu kohe- see on Mia moto. Aga eks siin tuleb tuhka ka oma pähe raputada, sest  kutsika valikul imponeeris mulle tohutult kiirus ja süüdimatus, millega Mia ema laualt toitu varastas. Viimane edukalt lõppenud kuritöö oli pliidilt puljongikausi (õnneks küll jahtunud puljongi) allatõmbamine ja siis selle kärme põrandalt lakkumine. Tuli ainult lapiga rasv ära pesta ja puhas kõik oligi.