Meie elu kulgeb nagu kiirrongiga- käime kutsikakoolis (varsti lõpetame), alustasime sõnakuulelikkusega ja mõneti üllatuslikult maandusime ka näitusekoolitusse. Meil polnud plaani üldse kutsikaklassi näitustele minna, aga minnes Miat EKL registrisse kandma, selgus, et saab veel suht inimliku hinnaga kutsikat registreerida Eesti Võitja näitusele. Saigi Mia näitusele kirja pandud ja nüüd ei jää muud üle kui õppida kaunisti kõndima ja seisma ning mis kõige raskem, taluma võõra inimese käsi. Vähemalt on meil nüüd siht silme ees.
Mia põhialaks peaks ju saama agility, aga just sellega oleme tegelenud suht vähe. Mia käib küll tihti hallis kaasas, aga rohkem lustime seal niisama, ühtlasi teeme erinevaid juhtimisvõtteid läbi mängu. Ja tunnelite jooksmine meeldib Miale ka hirmsasti. Väike progress on olnud ka mänguasja tagasitooomisega- juhtub, et Mia toob rebimise mänguasja vähemalt pisutki minu poole ja saab siis preemiaks uue mängu.
Kaalu on Mial 8 kilo ja turjakõrgus on nüüdseks 40 cm, endiselt usun optimistlikult, et ta siiski midi koeraks jääb.
Oo, küll on ikka ilus koer pildil!!!!
ReplyDeleteTänan, mulle endale tundub ka iga päevaga aina ilusam ja ilusam, aga mõistagi pole minu pilk erapooletu. Me kasvatajagi mainis, et ega nüüd pürri keegi ilu pärast võta :-)
ReplyDeleteHeh, no siis on minul ka ilmselt "rikutud" pilk - mulle tundub pürenee lambakoer täitsa ilusa koerana. Ja mis puutub konkreetselt Miasse, siis meeldib mulle tema kasuka värv :), no ja kõrvad on täiesti võrratud...
ReplyDeleteMia on väga ilus :))) kahju, et ka ilus perenaine pildil on äralõigatud ;)
ReplyDelete