8 kuud koeraelu

Meie kuts saab täna 8 kuud vanaks, kiiresti ikka möödub see tore kutsikaiga.

Eile hängisime Veskimetsas agility meistrikatel, nagu kõrvalolevalt pildilt võib näha oli meil ka au kohata Liviat fotoaparaadiga :-) Lisaks paljudele toredatele vorstiga inimestele kohtasime ka üht sinisilmset kaunist karjakoera.

Meie viimase aja suurim saavutus on see, et Mia toob visatud mänguasja tagasi, et koos minuga mängida. Samuti oleme avastanud lendava taldriku võlud, taldriku järgi joostes on Mial umbes sama nägu peas, mis lambaid karjatades s.t  ümbritseva maailma võimalikud ohud on täiesti unustatud. Nüüd pean külla ise harjutama hoolega taldriku viskamist, et seda suuta õigesse kohta suunata. Muuhulgas- meil hakkab välja tulema ka mäng kohtades, kus on palju häirijaid.

Eilsest päevast oli jäänud mul esikusse trennikott, mis on koertele püha asi ja staatuse sümbol. Märkasin, kuidas Mia takistas Setu teed trennikottini, pani oma kaela Setu kaelale ja seisis tal niikaua tee peal ees, kuni Setu otsustas, et hea küll, ta siis siis suundub pigem elutuppa. Niipalju siis kangetest terjeritest- eelkõige tuleb ju ikka dzentelemiks jääda.

Kui palju liiva mahub pikakarvalise pürenee lambakoera karvadesse

Suverõõmud on nüüd täiega alanud ja olema paar päeva käinud Stromkal nö.koerterannas. Mõnusalt madal veeseis on paljastanud liivaluited, kus annab teha suuri jooksuringe. Ja neid oskab Mia täiega hinnata, eriti tore kui juhtub kaasas olema mõni tore ja soovitavalt samast kaalukategooriast pärit koer-sõber, siis saab sooritada ka üle koera hüppeid. Vett ei pelga Mia absoluutselt, pigem isegi naudib lompides püherdamist, elava fantaasiaga inimesed oskavad ilmselt ette kujutada, milline ta siis välja näeb. Laekusime märja ja paraku ka haisva ( sest meri ei lõhna praegu just kõige värskemalt) Miaga õhtuhämaruses koju, tõehetk saabus järgmisel hommikul. Alla korrusele koerte juurde tulles kattis põrandat mingi ühtlane kiht, hakkasin otsima jäänuseid, mis viitaks, millise eseme seest need seekord on välja lastud, tegu oli aga hoopis liivaga, mis öö jooksul kuivanud koera seest välja hakkas pudenema, no kokku oli seda korralik kühvlitäis. Kui nii edasi läheb, siis varsti on karta trahvi loodusvarude rikkumise eest :-)
Aga lisaks lõbudele teeme me ka tööd. SK trennis selgus, et Miale mahub korraga pähe üks asi, meil hakkas kõrval käsk juba välja tulema, järgmisena keskendusin kahe erineva lama käsü õpetamisele ja tulemuseks oli see, et igal võimalikul juhul pakub Mia lamamist. Nüüd harjutame igal päeva korraga ainult ühte asja.

Muidu ei ole Mial just parimad päevad, varsti ilmselt peaks tulema ka esimene jooksuaeg. Miale on hakanud valmistama uuesti hirmu asjad, mis varasemalt olid täitsa OK. Igasugu kõvemate häältega, mis õuest kostavad, on ikka päris SOS- palli mütsatused, suured autod, mootorrattad, mootorsaed, kõik see staff, mis seoses suve tulekuga rohkem liikvele läinud. Näiteks täna põgenes Mia koduhoovist tuppa kui naabrusest hakkas kostma vaiba kloppimist :-(

Koer kes tunneb kella

Kevad on kätte jõudnud ja noored meie tänaval armastavad õhtuti palli taguda, paraku neid palli mütstusi kardab Mia üliväga. Seetõttu ei soostu ta tulema õue pissile, hämmastav on see, et ta seostab hirmu kindla kellaajaga. Ei ole probleemi hommikul õue minnes ega ka hilisõhtusel pissiringil. Hirm on kella 5- 6 paiku. Arvasin, et ehk seostub asi minuga- umbes, et kui perenaisel on koju tulles pisut puhtamad riided, läpakas, käekott ja paar kilekotti toiduga, siis ei tasu temaga õue minna, seal on raudselt mingi jama. Nädalavahetusel sai asi testitud, pikutasin rahulikult diivanil, tõusin ja kutsusin koera õue ``ohtlikul kellaajal``, vaatamata sellele, et mul ei olnud töölt tuleku imagot, keeldus Mia õue tulemast. Järelikult tunneb siiski kella!
Nüüd ravime seda asja- tulen töölt, Mia peidab end ära, mina panen graanulid kaussi, kolistan nendega, räägin, kuidas tubli koer Setu kohe süüa saab ja viin kausi koridori. Mia ei suuda söögile vastu panna, järgneb kausile, saab paar ampsu koridoris, siis liigub kauss toiduga välisuksele lähemale, järgmine söögipaus ja niiviisi pikkamisi kuni jõuame õue, seal toimub siis kausi lõplik tühjendamine.

Karviku seisupilt - 7 kuud vana

Selline näeb välja Mia tugevas vastutuules, keel suust väljas nagu alati, aitäh Siirile pildi eest!

Jaani talus lambaid karjatamas

Miale lammaste tutuvustamine oli meil varemgi plaanis olnud, aga esimene käik Jaani tallu tuli väga ootamatult, suur tänu perekond Nuuskurninadele vihje eest. Eks värin oli sees ka, kas ikka Mia, kes ülearuse uljusega silma ei paista, julgeb lambale läheneda. Aga kui ei proovi, teada ei saa. Jaani talus ootas meid koppel kuue lamba ja abivalmis peremehega, algajad karjakoerad lähevad lammaste sekka nööri otsas, et liigse uljuse korral oleks neid võimalik eemale tõmmata. Mia innustus lammastest ruttu, niipea kui ta aru sai, et lambaid on võimalik koerajõul liikuma saada, tegi ta seda üha uljamalt ja uljamalt. Vaid üks valge lambapea arvas, et võib kutsikat ignoreerida. Iga järgmine karjatamiskord sujus üha julgemalt, loodetavasti õnnestub edaspidigi proovida. Aitäh kaaskarjatatele piltide ja toreda seltskonna eest.

Mia hõbemedal :-) Ipsoni mäkkejooksuvõistlusel

Ammu olen kuulnud Keilas toimuvatest vahvatest koerte mäkkejooksuvõistlustest, aga seni polnud veel osalema jõudnud. Seekord õnneks oli päeva vaba muudest üritustest, trennidest ja nii seadsimegi autonina Keila Tankimäe suunas, on vast ikka nimi! Igati vahva üritus oli, ainult päike oleks võinud meid oma kohalolekuga rõõmustada. Mia, kes just eelmisel päeval oli saanud 7-kuuseks, osales kutsikate klassis. Konkurents oli tihe ja koerad tundusid kõik hirmkiired. Meie start päris hästi ei sujunud, minu hüüded ei kostnud tuule tõttu Miani ja jooks tundus ebalev ning mitte eriti kiire. Seetõttu oli teine koht päris suureks üllatuseks, kohe meie taha kolmandale kohale platseerus terjerilaadne :-) koer Borka, keda edestasime ainult 0,2 sekundiga. Afterparty toimus Alibi pubis Keilas, jooksjad Gaspar, Ryder ja Mia magasid küll paraku autos sel ajal kui perenaised shaslõki kallal nahistasid.
Peale protokolli avalikustamist selgus siiski, et Miale kuulub kolmas auhinnaline koht.

Borka tõrjuti sootuks esikolmikust, lohtuseks lisame siia Borka sõbra Freya stiilinäite- tagumised jalad esimestest eespool- väga muljetavaldav, pilt Livialt, aitäh!