Käisime Miaga Inga korraldatud jooksvate kontaktide õppepäeval, suurim hirm, et Mia pelgab, ei osutunud õnneks tõeks. Platsil mängime õnnestus hästi ja üle ootuste tuli välja ka maiusekausi ( mille juures oli VÕÕRAS INIMENE-mõelda vaid kui õudne!) poole sörkimine. Slaalomist läbijooksu harjutamisel läks Mia juba päris julgeks, tegi jooksusammegi ja ei häbenenud võõrastelt maiust pommida. Ja perenaisel tuli tõdemus, et jooksvate kontaktide õpetamiseks tasub varuda eelkõige eesli kannatus, seda lisaks kõikvõimalikule riistvarale alustades plangust ja lõpetades erinevas kõrguses laudadega, teravast silmast ja õigel momendil klikkimisest rääkimata! Igal juhul me proovime selle ära.
Tänud Kristinale jäädvustamast meie elu esimest slaalomit.
Parafraseerides klassikuid - jutud Mia pelglikusest osutusid küll täiesti asjatuteks :).
ReplyDeleteMulle jätsid kustumatu mulje Mia kõrvad! Ma pole veel enne näinud, et poole harjutuse pealt tõmbab koer kõrvad pealaele krunni ja näeb seepeale välja nagu multifilmijänes :D.
Igatahes väga vahva loomake <3
Aga... kontaktid on "jooksukontaktid", mitte "jooksvad kontaktid". Usu mind, nad ei jookse kusagile ära ;)