Thursday, July 17, 2014

Rootsi kunni juures

Vähemalt ühel kaugemal võistlusel suve jooksul himustab hing ikka ära käia ja sel aastal langes valik Rootsi kasuks, kus korraldati 4-päevane Guldagility nime kandev agilitymaraton. Võistluspaik oli suurepärase muruga staadion, võistlusringe oli 6 ja seitsmes veel mitteametlikele lisavõistlustele. Korraldus oli igati ladus ja hämmastas ka osalejate ülim viisakus, alati olid koerad rihmastatud ja kontrollitud, kordagi ei märganud ma, et mõni neljajalgne oleks tahtnud tüli norida teise neljajalgsega.
Mia jooksis Rootsis 7 rada. Kahjuks teisel päeval suskas Miat päkka tundmatu kurjam ja seetõttu jäi hüpperada sel päeval vahele. Seitsmest rajast saavutasime puhta tulemuse kolmel korral ja kuna Rootsi tava kohaselt auhinnatakse 15% võistlejatest, siis viisid need tulemused meid ka kolmel korral roseti saajate sabasse, kohad olid 15. (134-st), 21. (138-st), 17. (108-st).
Kiireid koeri võistlusel jagus ja kindlasti oli ka hulgaliselt asjarmastajaid, kes lihtsalt lustisid oma koeraga. Tipus on aga siiski tihe ja ülimalt oluline on see, kui täpne on juhtimine, iga ideaalist erinev koera trajektoor tähendab mitmeid kohti tahapoole langemist. Nii meiegi puhta raja korral ei jõudnud kaugemale kui võistlejate teise kümnesse. Miskipärast tekitas Mias kummastust ka võistlustel kasutatav kiik, kui tavaliselt on meie kiigesooritus mõõduka tempoga, siis nüüd oli see üliaeglane ja sinna kadus väärtuslikku aega. Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga meeleolukas reis heas seltskonnas ja mis kõige toredam ka ülitoredate ja lihtsalt toredate sooritustega kaasmaalaste poolt .)
Idülliline puumajade tänav Kalmaris
Kalmari merekindlus

Mia saabub Stockhomi
 

 
 

No comments:

Post a Comment