Viimasel nädalavahetusel oli meil külas sportkoer Lill ja väga huvitav on jälgida kahe koernaishinge omavahelist jõujoonte arengut. Mia kvalifitseerub nüüd ka ilmselgelt täiskasvanud koeraks ja mingit kutsika allahindlust talle ei tehata. Kui Lill meile saabus, siis püüdis Mia sisse viia kodukorda, et Lill võib viibida esikus ja köögis, keelatud piirkond on elutuba ja iseäranis diivani ümbruskond. Minu mühatuse peale ta siiski leebus. Teine situatsioon tekkis söömise ajal- kõik koerad said oma kausid kätte, Mia tühjendab enda oma mõne sekundiga, Lill aga on aeglaselt näkitseja, mispeale Mia muidugi arvas, et kes nii pika hambaga sööb, see ilmselt sööki ei väärigi ja ``naeratas ```Lillele nii et purihambad paistsid. Minu nahutamise peale jättis ta siiski Lille ja tema söögi rahule.
Nii et ei ole see pürri hing midagi õrnuke, oma toitu, territooriumi jms. on ta valmis varmalt kaitsma.
Üks nali veel meie SK trennist. Harjutame Miaga hantli suus hoidmist, mis ei tule eriti välja, nüüd tegin puhtjuhusliku avastuse, et nagu ütlen koerale sõna lahti, siis on haare tugev ja ei mingit lahtilaskmist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment