Sõnaühend päev suvises Pärnus kutsub tavainimeses ilmselt esile kujutelma kaunist Pärnu liivarannast, jalutamisest varjulistel puiesteededel, väikest veinist mõnusas tänavakohvikus jne, aga agilityinimesele, kel plaanis osaleda erinevates võistlusklassides, tähendab päev Pärnus eelkõige seda, et äratus on poole öö ajal. Kuna meie oskustele sobis ideaalselt korraldaja poolt välja pakutud 2 hüpperada A0-le, siis ei saanud jätta võimalust kasutamata ja nii asusimegi peale nappi ööund Pärnu poole teele.
Tulpide maalt saabunud kohtunik ei valmistanud tõepoolest pettumust, A0 rajad olid igati huvitavad, iseäranis teine rada.
Esimesel rajal olin endaga niivõrd rahul, et suutsin koera kenasti juhtida tõketele 3, 4 ja sealt tunnelisse ning siis järgmisel takistusel kaotasin Mia, ei suutnud otsustada, kummal pool tõket ma ootan tunnelist tulevat koera ja nii see juhtuski, et Mia tuli tõkkest mööda ja lõpuks hüppas sama tõkke teiselt poolt, ehk siis tulemuseks DSQ sellelt rajalt.
Mia esimene rada
Teise raja muuvi eest tänud Mariale :-)
Mia teine rada , kus me paar kohta pusserdasime ning ka ühe tõrke teenisime, kuid siiski tulemuse kirja saime, õigupoolest oma klassi parima tulemuse sel rajal, kahe raja kokkuvõttes me loomulikult pjedestaalile ei jõudnud. Küll on aga hea meel, et vaatamata võõrale väliplatsile Mia jooksis, seest must tunnel ei tekitanud mingeid probleeme ja tegelikult vussisin ju mina need kohad, mis meil untsu läksid. Nii et tegelikult meie treeneri kompliment, et kui me õpime ära A, poomi, kiige ja slaalomi, oleme tegelikult valmis A2-ks, ei pea ikka üldse paika :-)
Päeva nael oli kaheksa A0 koera jalutuskäik matkarajal, metsast leitud mudamülgas, mis koerte jaoks osutus Fra Mare mudaravilaks Pärnu metsas ja seejärel ülimõnus ujumine Pärnu jões, kus mustast veidrast olevusest sai taas fawn pürenee lambakoer, kelle karv oli platsile tagasi jõudes täiesti kuiv ja meie seiklused mülkas ja jões tundusid täiesti uskumatud.
Tulpide maalt saabunud kohtunik ei valmistanud tõepoolest pettumust, A0 rajad olid igati huvitavad, iseäranis teine rada.
Esimesel rajal olin endaga niivõrd rahul, et suutsin koera kenasti juhtida tõketele 3, 4 ja sealt tunnelisse ning siis järgmisel takistusel kaotasin Mia, ei suutnud otsustada, kummal pool tõket ma ootan tunnelist tulevat koera ja nii see juhtuski, et Mia tuli tõkkest mööda ja lõpuks hüppas sama tõkke teiselt poolt, ehk siis tulemuseks DSQ sellelt rajalt.
Mia esimene rada
Teise raja muuvi eest tänud Mariale :-)
Mia teine rada , kus me paar kohta pusserdasime ning ka ühe tõrke teenisime, kuid siiski tulemuse kirja saime, õigupoolest oma klassi parima tulemuse sel rajal, kahe raja kokkuvõttes me loomulikult pjedestaalile ei jõudnud. Küll on aga hea meel, et vaatamata võõrale väliplatsile Mia jooksis, seest must tunnel ei tekitanud mingeid probleeme ja tegelikult vussisin ju mina need kohad, mis meil untsu läksid. Nii et tegelikult meie treeneri kompliment, et kui me õpime ära A, poomi, kiige ja slaalomi, oleme tegelikult valmis A2-ks, ei pea ikka üldse paika :-)
Päeva nael oli kaheksa A0 koera jalutuskäik matkarajal, metsast leitud mudamülgas, mis koerte jaoks osutus Fra Mare mudaravilaks Pärnu metsas ja seejärel ülimõnus ujumine Pärnu jões, kus mustast veidrast olevusest sai taas fawn pürenee lambakoer, kelle karv oli platsile tagasi jõudes täiesti kuiv ja meie seiklused mülkas ja jões tundusid täiesti uskumatud.
No comments:
Post a Comment