Sedapuhku startisime Pärnusse juba päev varem, sest sihikul oli Valgeranna seikluspark. Samal ajal kui inimlaps turnis mööda puulatvu, tegelesin mina koerte jalutamisega. Ja kuna pargis oli piisavalt elavas meeleolus napsiseid lärmakaid kaaskodanikke, avanes ka hea võimalus Mia sotsialiseerumiseks, mis lõpus oli sedavõrd edukas, et üks napsine loomasõber sai lausa Miat viimase nõusolekul silitada.Pargi kõrval sai isegi pisut sõnakuulelikkust tehtud. Telgipüstitamiskoha otsingud olid päris vaevalised, Valgeranna seltskond oli väga lärmakas, Reiu rand oli aga lootusetult lagastatud, inimloom on ikka üks jube loom, autoga sõidab randa, aga oma läbujääke ei saa pärast kaasa võetud! Seega laekusime varakult Tammiste võistlusplatsile, kusagil pole ju öeldud, et ei võiks kohal olla ca 14 tundi enne võistluse algust. Püstitasime ühe telgi endale ja teise koertele, läbisime Tammiste matkaraja ja läksime varakult magama.
Laupäevane A0 võistlus oli nagu meile loodud, kaks hüpperada, mis olid ses mõttes toredad, et ei olnud kunstlikult lihtsad nagu A0-le tavaliselt tehakse. Mia meeleolu oli tunduvalt lõbusam kui näiteks Tartus, ka mängimine õnnestus platsil ja see lubas loota, et Mia ka joosta viitsib. Esimene start oli siiski üsna vaoshoitud ja pealegi tekitasin ma disklaffi kohe algul saates koera valesse tunneliauku. Ei tahtnud valssida ja lootsin, et õnnestub nii nagu trennis koer tagantlõikamisega tunnelisse saata, ilmselt tulin aga ise liialt lähedale ja seega surusin Mia tagumisse tunneliauku. Videot sellest jooksust pole kommunikatsioonihäire tõttu.
Teine rada õnnestus puhtalt läbida, kiirus oli küll 4,75 m/s, aga siiski ei olnud see täiskiirusel joostud.
Kahe raja kokkuvõttes seega neljas ehk viimane koht :-)
Pühapäev oli üks tore pikk hängimise päev, Tammiste matkarajal sai käidud kokku 3 korda ja igakord ka ujutud, vesi jões oli ülimõnus.
No comments:
Post a Comment