Üks viimase aja edusamme on see, et Mia hakkas tegema slaalomit. Õpetamiseks kasutasin tunnelimeetodi nö. püstkoja alamvormi. Õppimise algusest on möödunud ca 1 aasta, kindlasti saaks ka kiiremini, kuna Mial motivatsiooni ja kiirust just ülearu palju polnud, siis me ei kiirustanud kuhugi. Selgeks saamine tuli kuidagi ootamatult ja jääb üle ainult kahetseda, et ma rohkem ei viitsinud filmida õppeprotsessi erinevaid staadiume. Muidugi on suur hulk tööd ees, et kinnistada erinevaid sisenemisi ja erinevaid keskkondi.
Osalesime Miaga Alen Marekovici koolitusel, nähes esimest rada, oleksin tahtnud tormata koju koera vahetama. Seda ma aga ei teinud ja tegelikult polnud põhjustki, Mia oleks hakkama saanud suurepäraselt, kui ma oleksin võtnud vaevaks õppida selgeks rohkem kui 4 esimest takistust. Miskipärast ma ei suutnudki sel päeval keskenduda ja ilmselt ainult seetõttu, et Alen oli mind nädalavahtusel näinud A3-s võistlemas, jäi küsimata küsimus, kas tegu on minu esimese agilitykoeraga :-) Mia nautis jooksu aga tõsiselt ja isegi meie tutikas slaalom tuli raja sees välja. Koolitus oli vahva ja motiveeriv, ehkki meie hoolega õpitud ``soome`` pöörded ei leidnud heakskiitu kui mõttetu fancy stuff :-)
Kontaktpindade rajal tegime ainult poomi, mille normaalkõrguses jooksmine on samuti uus asi. Välja tuli seegi :-) Alenilt sai Mia kiita, minu kommentaarile, et tegelikult on see koer üks suur jänespüks, vastas Alen Miat sasides, et Lal`lt või Tani`lt oleks ta juba ammu sellise tegevuse eest hambaid saanud ja et mul on tegelikult julge pürenee lambakoer.
No comments:
Post a Comment