Kuna Mia normaalseks agilitykoeraks adapteerimise plaan näeb ette kõikvõimalikke erinevaid platse, halle jms. katsetada, siis ei tekkinud mingitki mõtet Saaremaa võistlus vahele jätta. Pealegi tegu uue klubi esimene võistlusega, kuidas siis ikka minemata jätta. Võistluseelsel nädalal võimutsenud pakane aga oleks küll peaaegu meelt muutma pannud, aga mis tehtud, see tehtud ja nii komplekteerisime pisut ringi autoekipaazid ja asusimegi teele ööl vastu pühapäeva hommikut. Nagu Tallinnast pisut välja saime, kõikus autotermomeeter -32 ja -30 vahel! Virtsus läks küll veidi soojemaks, aga see-eest lõõtsus vinge tuul. Sadamas oli märgata juba mitmeid tuttavaid nägusid, kõik sarnase A-diagnoosiga :)
Mia külma ei karda, lund lausa jumaldab ja võistlusmaneez tundus talle vägagi mokkamööda olevat. Ometi kord ma ei hilinenud võistlusele ja jõudisin piisavalt koeraga tegelda enne starti.
Hüpperaja stardis olin ma jumala kindel, et olen kohtuniku vile maha maganud, vedas, et ma siiski märkasin, et ilmselt pole veel rajapersonal kohti sisse võtnud ja nii ma siiski rajale ei tormanud. Videolt on hästi näha, kui häiritud Mia stardis oli, aga õnneks see häiritus ei seganud teda siiski rajale sööstmast ja suhtleliselt normaalse tempoga ka jooksmast. Vaatamata sellele, et Mia peaaegu et jooksis, jõudis ta siiski iga viimase kui hinge raja ääres üle lugeda ja haugatusega ära märkida, oli ka paar ülearu laia kaart, aga üldjoontes võib rahule selle jooksuga rahule jääda.
Mia külma ei karda, lund lausa jumaldab ja võistlusmaneez tundus talle vägagi mokkamööda olevat. Ometi kord ma ei hilinenud võistlusele ja jõudisin piisavalt koeraga tegelda enne starti.
Hüpperaja stardis olin ma jumala kindel, et olen kohtuniku vile maha maganud, vedas, et ma siiski märkasin, et ilmselt pole veel rajapersonal kohti sisse võtnud ja nii ma siiski rajale ei tormanud. Videolt on hästi näha, kui häiritud Mia stardis oli, aga õnneks see häiritus ei seganud teda siiski rajale sööstmast ja suhtleliselt normaalse tempoga ka jooksmast. Vaatamata sellele, et Mia peaaegu et jooksis, jõudis ta siiski iga viimase kui hinge raja ääres üle lugeda ja haugatusega ära märkida, oli ka paar ülearu laia kaart, aga üldjoontes võib rahule selle jooksuga rahule jääda.
Ka teise raja start oli üle kivide ja kändude, Mia nimelt siirdus kontrollima rahaabilise taskuid ja kui midagi märkimisväärset ei leidnud, siis soostus minuga koostööd tegema. Agilityrajal saime disklafi, kuna ma ei tahtnud peale A-d kätt vahetada ja arvasin end ka koer vasakul käel hakkama saavat, ilmselgelt jäin aga juhtimisega hiljaks ja Mia lipsas A asemel tunnelisse. Muidu tuli jooks jälle suhteliselt tempokas välja. Pettumuseks muidugi see, et nii A kui poomikontakt said üle hüpatud. Poom oli igati ootuspärane, nimelt oleme viimasel ajal nii vähe harjutada saanud, kuna lihtsalt ei õnnestu vajalikku teami kokku koguda. A aga on trennis täitsa kena olnud ja kaelamurdev tõugegi üle harja on kaduma hakanud. Kahe raja kokkuvõttes platseersime vaatama disklafile teisele kohale.
No comments:
Post a Comment