Nüüd on see siis tehtud, meie Viljandis 12.05 alanud ametlike võistluste tee A1 ja A2-s on läbi käidud.
A1-s saime teha 14 jooksu, kuna nõutud on tulemused kahelt eri kohtunikult, meie 0-d hakkasid aga pudenema A-Koera juunikuu võistlusel, siis saime ajapikendust A1-s, viimase vajaliku tulemuse saime Leedust Tafisa mängudelt. Korra võistlesime ka Soomes, kus teoreetiliselt oleks võinud tulla viimane vajalik 0 või 5, kuid Mia moondus enneolematuks lendkoeraks, kes hüppas üle nii poomi kui A ja teisel rajal maandus elegantselt vales tunnelis.
A2-s saime teha 10 jooksu. Jõulumäelt saime 0 tulemused nii teiselt agilityrajalt kui hüpperajalt ja käes ta oligi. Täpselt nii nagu Lill aastal 2008 sai A3 meistrikatega samal võistlusel, sama kordus ka Miaga.
Muidugi oleks tahtnud teha ilusamaid jookse, aga midagi pole teha, nüüd tuleb meil kaared maha lihvida, jooksukontaktid korralikult kätte õppida ja sujuvust harjutada, eelkõige aga Mia eneskindlust kasvatada, et hüplemisest saaks korralik edasiviiv jooks, kõike seda tuleb teha nüüd A3-s.
A1-s saime teha 14 jooksu, kuna nõutud on tulemused kahelt eri kohtunikult, meie 0-d hakkasid aga pudenema A-Koera juunikuu võistlusel, siis saime ajapikendust A1-s, viimase vajaliku tulemuse saime Leedust Tafisa mängudelt. Korra võistlesime ka Soomes, kus teoreetiliselt oleks võinud tulla viimane vajalik 0 või 5, kuid Mia moondus enneolematuks lendkoeraks, kes hüppas üle nii poomi kui A ja teisel rajal maandus elegantselt vales tunnelis.
A2-s saime teha 10 jooksu. Jõulumäelt saime 0 tulemused nii teiselt agilityrajalt kui hüpperajalt ja käes ta oligi. Täpselt nii nagu Lill aastal 2008 sai A3 meistrikatega samal võistlusel, sama kordus ka Miaga.
No comments:
Post a Comment