Mia maailm on nüüdseks palju avaramaks saanud, ausalt öeldes olema loomaarsti ettekirjutust vältida kontakte muu maailmaga kuni jaanuari kespaigani, iseteadlikult eiranud. Nii ettevaatliku ( et mitte öelda ara) tõu puhul kui pürenee lambakoer ei saa parimat sotsialiseerimisaega pisikute hirmus mööda lasta. Loodame, et külmaga on batsillid ka varjusurmas.
Nüüdseks oleme käinud Irus vanatädi Martal külas, paar korda Paljassaares ja Stromkal jalutamas, külastanud mitmeid terjerilisi ja õnneks kohaneb Mia kõigega suurepäraselt. Ja suudab ka ise enda eest seista kui vaja- näiteks Setut oma toidu ligi ei lasta, samas endal Setu kausis vargil käia sobib küll. Setu härrasmehena laseb sel kõigel ka rahus sündida.
Korteriuksest ja majauksest väljumise hirm on nüüdseks täielikult kadunud, pigem tegeleme nüüd sellega, et koer enne luba välja ei tormaks. Õhtuti nuputame kodus mänge, mis aitaksid Mial erinevate häältega kohaneda. Ehitame torne, mille alumises osas on toit, peal näiteks tühjad õllepurgid, lükkad torni ümber ja saad maiuse kätte- nii lihtne see ongi. Kõht on Mial tühi kogu aeg ja palakese nimel on ta vägagi motiveeritud tegutsema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment