Lumekoer Mia

Viimased nädalad on olnud nii kiired ja uusi avastusi on jätkunud pea igasse päeva. Mia on tutuvnud kontorieluga ja mitmete seal töötavate kontorirottidega, Mia on sõitnud praamiga, autosõit ei ületa enam üldse uudisekünnist, jalutatud on nii Väinamere jääl, Hiiumaal Kassaris, Haapsalu rannapromenaadil, Stroomi rannas ja Paljassaares, loodame, et meie loomaarst seda lugema ei juhtu :-)
Mia lund ja külma ei pelga, väike mure on ainult varvaste vahele jäävate lumekamakatega, uutest nähtustest oleme tutuvunud suusatataja ja kelgutajaga, sõbralike sheltidega, suure karmi moega koeramürakaga, kes südame poolest osutus heaks. Eemalt oleme näinud bussi ja trolli, aga üldiselt igasugu motoriseeritud häält tegevad vahendid ei ole Miale eriti meeltmööda. Mis siis muud kui õhtuti taskud ja head paremat täis ja jälle Sõle tänava äärde koera söötma. Sest toidupala on ülim nauding, mis võib osaks saada- see on Mia elu moto.