Sel nädalavahetusel pakume peavarju Lillele, kes on meil puhkamas oma neljast teravate hammastega 7 nädalasest jõmpsikast, kes siiamaani emme tissist lugu peavad. Elu kolme koeraga on päris väljakutse, kõigepealt kasvõi 3 jalutusrihma haldamine neid totaalselt sassi ajamata. Reede õhtul Paljassaares jalutamas, sattusime kolme rollerpollari huviorbiiti, miskipärast võtsid nad mind kohates hoo maha ja põrnitsesid nii pikalt, et ma juba kahtlustasin, kas ei ole Tallinnas kehtestatud seadus, mis keelab kolme koera omada. Kui mul oleks mõni koer lahtiselt olnud, siis ilmselt oleks trahvi saanud, ju nad nii pikalt üle lugesidki, kas kolmele koerale ka ikka kolm rihma vastab. Vedas seekord, sest loomulikult jalutavad koerad ka lahtiselt, kuidas sa muidu agilityks vajalikku vormi kogud.
Kõige suurem üllatus kolme koera koosluses on aga Mia tugev karakter ja armukadedus, pingsalt jälgib ta, et tema oleks koertest mulle kõige lähemal. Kui Lill esmakordselt tuppa tuli, üritas Mia klähvides märku anda, et see oli nüüd küll viga. Samuti kahtlustab Mia,et kolmele koerale selles kodus süüa ei jätku, oma sööki sööb ta nii kiiresti, et iga kord on ta ka midagi hingetorusse tõmmanud, vaatamata sellele lõpetab ta oma portsjoni esimesena ja siis üritab see häbematu nolk varastada teiste kaussidest.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment