Sel nädalal pidin sõitma komandeeringusse ja kuna kodus ühtegi koerahoidjat võtta polnud, pidid Setu ja Mia kolima kaheks päevaks Järvekülla. Mia on seal korduvalt viibinud, mõnusalt õues mürgeldanud ja koht peaks seega igati sobilik olema. aga võta näpust. Hommikul jätsin Mia aeda ja ise lahkusin. Õhtul helistades kuulsin, et Mia on täiesti endast väljas, ei suhtle inimesega ega ka mitte teiste koertega, tuppa ei tule, sööki ei võta, kontakti temaga kuidagi ei saa. Vastu ööd soostus ta siiski Anule lähenema ja sööma, ööbis ta aga õues rõdule tõstetud puuris. Samamoodi möödus ka teine päev, koer täiesti kontaktivaba, nagu mingis shokiseisundis meenutades kõige enam kinni püütud metslooma ja olles ka täielikul paastul. Õhtul peale perenaise taaskohtamist taastus Mia lustlik olek 10 minutiga.
Juuresolev pildike pärineb Livia kaamerast ja on tehtud õnnelikust koerast :-), kelle peranaine ei olnud teadmata kadunud
No comments:
Post a Comment