Thursday, June 28, 2012

Mia esimene väliskomandeering

Turistina on Mia ka varem paar korda Soome võistlustel kaasas käinud, seekord oli ta aga täisõiguslik kaasreisija - võistleja. Nimelt oli mul kavas töösõit Vantaale ja igaks juhuks kontrollisin ka agi.fi-st, mis võistlusi kavas on. Ja ennäe imet, täpselt selle päeva õhtul, mis mul vaja, ongi võistlus A1-le, mis nagu tellitult algab ka midikoertega. Võistluste asukoht 7,5 km. minu Soome kontorist, lausa uskumatu, et olla tõsi!

Loomulikult ei jätnud ma sellist võimalust kasutamata ja nii reisisin üle lahe koos Miaga. Eks üksjagu mõtlemist sellega oli, kõigepealt laevasõit Tallinki autodekil, seejärel pissiminut Helsinkis ja edasi pidi Mia veetma päeva autos. Ilmateade väga sooja ilma ei lubanud, seega jäin lootma pilvedele, lahtistele autoakendele ja lpuuris olnud joogiveele. Käisin vahepeal Miat vaatamas ja autot järgmisse varjulisse kohta parkimas. Õnneks ei tulnud koosoleku kokkukutsujale ilmselt endale ka meelde, mis asjaoludel me kogunesime ja nii võis õnneks juba kell 2 tööpäeva lõppenuks lugeda. Kuna start oli alles kell 6, siis hängisime Miaga esimesel ettejuhtunud tervisespordirajal, mis Soomes piisavalt võtta on.
Võistlus toimus Ojanko koeraspordikeskuses, mida juba mulle sügisel koos Liivikaga väisanud olime. Sügisel käisid eeltööd halli rajamiseks, nüüd oli ehitis juba püsti ja käisid viimased tööd. Mida aga kaevatakse koeraspordikeskuse kõrval, jäigi mulle saladuseks, seal oli meeletult igasugu tehnikat ja tohutud pinnasemäed kokku kuhjatud, järsku hakkavad suusakeskust rajama?
Ehitustööd ilmselt olid häirinud kohalikke rästikuid, sest juba võistluskutses oli hoiatus, et jalutades tuleb väga ettevaatlik olla, et mitte madudele peale astuda ja ka võistluse kommentaator kordas seda hoiatust umbes iga 15 minuti tagant. Kui ma kogemata teadetahvli ees müksasin kõrvalseisjat küünarnukiga, siis hüppas too kiljudes meetri eemale ja vabandas siis ise, et see kyykäärme ( e.siis rästikujutt) on teda nii hirmule ajanud. Nii et ta pidas mind siis üheks suureks õlalekoputavaks rästikuks :-)
Võistluse kohtunikuks oli Esa Muotka, kelle sügisesi Tartu radu meie rahvas kiitis, ise ma küll siis ei osalenud. Ka seekordsed rajad olid igati lihtsad ja loogilised, hüppekõrgused minimaalsed, kiirus vaid 3,1m/s. Kuna võistluse korraldamisel oli kasutusel 2 platsi, samas aga üks kohtunik ja rajatoimkond, siis toimetati nii, et kõigepealt pandi esimesele platsile rada püsti ja nii nagu see valmis oli, võis asuda tutvuma! Seega võis tutuvuda 17.15-18.00, ei mingeid piiranguid, ainult kui palju endal viitsimist oli. Naaberplatsile ehitatud rajaga võis samuti tutvuda kohe kui see valmis oli. Samamood võisid tutvuda ka mini- ja maksikoerte juhid kui nad juhtusid kohal olema ja vahetult enne võistluse algust anti neile veel 5 minutiline võimalus. Midi klassis oli osalejaid 28 ja tõugude nimekiri oli seinast seina, palju erinevaid terjelisi, veekoeri, puudleid, spanjeleid ja mõni sheltie. Üks Pürenee lambakoer osales maksiklassis. Võistluste korraldus oli väga ladus, toimkonda oli piisavalt ja kõik sujus suurepäraselt.

Meeleolu püsis trikkide najal suurepärane

Mia meeleolu vaatamata pikale ja väsitavale päevale oli lihtsalt suurepärane, rõõmuga sooritas ta erinevaid trikke, mängis nutsuga nagu tõeline sportkoer. Häälestatus oli nii hea, et sellel võistlusel jätsin Mia starti vähimalgi määral muretsemata, ega tal hirm peale ei tule. Ja Mia oligi väga vapper.

Isegi nutsu võis rebida

Võistluse kohtunikuks oli Esa Muotka, kelle sügisesi Tartu radu meie rahvas kiitis, ise ma küll siis ei osalenud. Ka seekordsed rajad olid igati lihtsad ja loogilised, hüppekõrgused minimaalsed, kiirus vaid 3,1m/s. Kuna võistluse korraldamisel oli kasutusel 2 platsi, samas aga üks kohtunik ja rajatoimkond, siis toimetati nii, et kõigepealt pandi esimesele platsile rada püsti ja nii nagu see valmis oli, võis asuda tutvuma! Seega võis tutuvuda 17.15-18.00, ei mingeid piiranguid, ainult kui palju endal viitsimist oli. Naaberplatsile ehitatud rajaga võis samuti tutvuda kohe kui see valmis oli. Samamood võisid tutvuda ka mini- ja maksikoerte juhid kui nad juhtusid kohal olema ja vahetult enne võistluse algust anti neile veel 5 minutiline võimalus. Midi klassis oli osalejaid 28 ja tõugude nimekiri oli seinast sein, palju erinevaid terjelisi, veekoeri, puudleid, spanjeleid ja mõni sheltie. Üks Pürenee lambakoer osales maksiklassis. Võistluste korraldus oli väga ladus, toimkonda oli piisavalt ja kõik sujus suurepäraselt.


Kahel käpal ootasime oma järjekord

Veidi tegi mulle muret see, et kontaktpindade alumised osad olid täpselt sama värvi, mis platsi aluseks olev peenkillustik. Aga ei olnud sellest probleemi, Mia sai kenasti pihta, mis takistustega tegu on. Vaatamata sellele, et rada oli lihtne, õnnestu meil diskvall saada, eelviimane takistus oli poom, mille all oli tunnel. Poomile eelnevalt tõkkelt tulles hüppas Mia nii kaugele, et paratamatult jäi tal mulje, et rada jätkub hoopis tunneliga. 100% minu viga, et ma ei pannud rajaga tutvudes sellist asja üldse tähele, tean ju küll, kui kaugele Mia hüppab. Ma maksikoerte rada küll vaadata ei jõudnud, aga usun, et nendest mitmed langesid sellesse lõksu. Palusin ühel raja ääres seisnud proual ka filmida, aga paraku sai ta küll peale puuladvad, meid aga eriti kaadrisse ei saanud. Seega videot ei ole.

Teine rada ei olnud samuti midagi keerulist, mõnus jooksurada, paraku saime kontaktivead nii A-lt kui poomilt. Aeg oli küll paremusjärjestuses teine, kuid tänu 10-le karistuspunktile 8 koht. Vaatamata sellele, et rajad olid lihtsad, tuli esimeselt rajalt 6 ja teiselt 2 puhast rada. Mõlemad rajad võitis väga äge puudel, kes siirduski edasi A2 klassi. Oli ka teisi motiveeritud ja kiireid koeri, aga ka piisavalt aeglasi koeri. Tutvusime ka maksiklassis võistleva pürri ja tema fänklubiga, paraku maksiklassi starti ei jõudnud ära oodata.

Igal juhul oli tegu väga hea kogemusega, Miaga julgeb reisile minna küll. Ja meie A1 klass jätkub, kuna 5 kp. oleks meid A2 lükanud, leidsingi kasutamata ressursi, et jätkata A1-s- üle saab hüpata ka A kontakti :D

Nädalavahetusel koolitume Jaakko juures ja siis sõidame võistlema Leetu- Tafisa Games`-le. 

Poomile, jee!
Kohtunik jaksas spurtida väga edukalt




Kõigi piltide eest suurim tänu Soomemaale Claudiale :-)

No comments:

Post a Comment