Liisk on langenud

Kuigi seekord oli A0 päeva viimane võistlusklass, ei mallanud ma siiski kodus rahulikult oodata ja oma võistluse alguseks kohale tulla. Pärnu võistlusplatsi lisaväärtuseks on Tammistu matkaraja, kus me ka seekord ringi ära tegime, mõnusast ujumisest nagu mullu sai tehtud, on küll paraku asi praegu veel kaugel, Mia oma tuttavas mudamülkas käis aga ära.
Kuna pidin jooksma ka Ryderiga, siis läks mu programm päris tihedaks, õnneks aitasid Epp ja Marina mul kõige vajalikuga toime saada. Peale Ryderi jooksu toimus kiire koertevahetus ja ega Mia häälestamiseks aega jäänudki, aga tundus, et see ei seganud üldse. Otsustasin Mia eneskindluse lisamiseks teda mitte istuma jätta, vist toimis. Mia jooksis päris talutava kiirusega, üks tagantlõikamine tuli küll pisut sunnitult välja. Puhas rada ja napp ajaline võit Ryderi ees! Kiirematele tegijatele maksiklassist ca 3 sekundiline kaotus.

Agilityrajal kordasin samuti starti koos koeraga, poomikontaktile saime pihta ja olles äsja Ryderi samas kohas tunnelist üle tõmmanud, langesin nüüd teise äärmusesse, Mia tallad kadusid valesse tunneliauku ;) Muus osas olin aga väga rahul, slaalom õnnestus, kohtunikuhärra salakaval lõks järgmise tunneli juures meid ka ei püüdnud, kiirustki oli, aga kiiremat poomi ületamist oleks soovinud. See, et kontaktiviga ei olnud, oli pigem juhus, praegune seis on nii, et  Mial  TAKO halli pikema poomiga õnnestub, aga lühema poomiga on sammu seadmisega suuri raskusi.

Vaatamata sellele on nüüd otsus lähituleviku suhtes tehtud. Lõpetame tõkete-tunnelite jooksmise ehk A0 ära ja asume A1 kallale. Väga raske otsus, tuletasin seda tehes meelde kui palju muutusid Mia treeningud hasartsemaks kui lisandus rohkem takistusi, vaimustust tekitasid nii A, kiik kui ka slaalom. Sotsialiseerumisprogramm jätkub A1-s ja kuna ma viimasel ajal olen targutanud kui halvad on kiired klassivahetused, siis nüüd on aeg seda pika praktikaga A1-s tõestada :)